1. Mis on stereotüüp?

Soostereotüübid on lihtsustavad ning liigselt üldistavad, kuid ühiskonnas sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomuomaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms suhtes. (Eesti Naisteühenduste..., 2012)

2. Kuidas väljenduvad stereotüüpsed arusaamad?

Soostereotüüpsed arusaamad juhivad inimesi igapäevastes valikutes, sh püüavad ennustada ja suunata, millised huvialad, hoiakud, käitumismustrid või tegevusalad sobivad meestele ja naistele.

3. Kuidas stereotüüpsed nägemused meid piiravad?

Stereotüüpsed nägemused meestele ja naistele sobivatest tegevustest ja ametitest piiravad noorte ja ka täiskasvanute haridus-, kutse- ning tegevusvalikuid, taastoodavad naiste madalamat staatust ühiskonnas, sh nende nõrgemat positsiooni tööturul, madalamaid sissetulekuid, väiksemaid võimalusi olla ühiskonnas ja poliitikas juhtpositsioonidel. Veelgi enam, stereotüüpsed soorolliootused piiravad isiksuslikku arengut ja vabu valikuid. (Papp, 2012). Probleemne on see, kui stereotüüpsete hoiakute tõttu jäävad realiseerimata inimese huvid ja anded.

NÄITEID SOOSTEREOTÜÜPIDEST JA MÜÜTIDEST:

• naised ja mehed on erinevad oma huvide ja võimete poolest;

• poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt;

• naistele ja meestele sobivad erinevad tegevusalad;

• poistel ja tüdrukutel on erinevad kaasasündinud tugevused;

• naised on loodud hoolitsema laste ja pere eest, mehed on „leivateenijad”.

Rohkem informatsiooni leiad siit.

 1. Mis on ja mida tähendab sooline palgalõhe?

Sooline palgalōhe on rahvusvaheline indikaator, mis mõõdab ning näitab naiste ja meeste keskmist brutopalkade erinevust majanduses tervikuna.

 2. Mis on soolise palgalōhe peamisteks pōhjusteks?

Üheks põhjuseks on näiteks see, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele. Naiste ülekaal valitseb just seal, kus on keskmisest madalamad palgad, näiteks tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.

Teiseks pōhjuseks vōib lugeda seda, et naised ja mehed on töökohtades koondunud erinevatele astmetele. Mehed enamasti juhtide ja tippjuhtide kohtadele ning naised on ülekaalus ametiredeli madalamatel astmetel.

 3. Kas soolise palgalōhe alusel saab öelda, et tööandjad diskrimineerivad naisi?

Ei saa! Palgalōhe on üldine keskmine statistiline näitaja ning selle alusel ei saa väita, et tööandja naistöötajaid ettevōttes, asutuses vōi organisatsioonis diskrimineerib. 

 4. Mis mōjutab soolise palgalōhe suurust?

Palgalōhe on väga keerukas nähtus ning sōltub väga paljudest teguritest. Näiteks majanduse struktuurist, tööturu jagunemisest nn. naiste ja meeste töödeks, töösuhete iseloomust ja paljust muust.

 5. Kas sooline palgalōhe Eestis suureneb vōi väheneb?

Palgalōhe suurus küll kōigub aastate lōikes, aga üldiselt väheneb. 1980 aastatel oli see Eestis ligikaudu 40% ja 2016 aastal 25,3%.

ROHKEM INFORMATSIOONI LEIAD SIIT.